Euroraha aitab taastada jõgesid endisel kujul

2009. aastal kinnitati projekt, mille järgi taastatakse Euroopa ühtekuuluvusfondi toel 11 Eesti jõe looduslikku seisundit [4]. Muidugi rõõmustab see iga loogiliselt mõtlevat kala- ja loodusmeest. Viimase sajandi ulatuslikud maaparandustööd, liigväetamine ja reostamine on teinud kõvasti kahju kalade kude- ja elupaikadele [vt. ka 1]. Nüüd saab Homo sapiens oma jõhkrusest ja võhiklusest korda saadetud kuritöid veidigi leevendada.
On välja arvutatud, et ainuüksi Sindi paisu tõttu saab kalamajandus aastas
umbes 700 000 eurot (10 miljonit krooni) kahjumit. Kui aga võtta arvesse
kõiki inimese rajatud paise ja tõkkeid Maarjamaa jõgedel, paisuks
kahjusumma nähtavasti üüratuks.
Projekti tarbeks ette nähtud 20 miljoni euro eest on plaanis kaotada
jõgedel paise ja tõkkeid, aga ka ühendada õgvendatud jõelõike endiste
looduslike sängidega. Peaeesmärk on soodustada kalade pääsu kudealadele.
Muuseas, arusaamatul kombel ei hõlma projekt Jändja paisu, mis on üks
olulisemaid tõkkeid forellide kuderännakuil Pärnu jõel. Kuigi pais on
eraomanduses, kuulub veekogu ikkagi riigile ja riigil on õigus nõuda
Euroopa Liidu juhiste täitmist. Kui me sellega hakkama ei saa, võib meid
oodata suhkrutrahviga sarnane karistus.

Esna jõe näide. Projekti on kaasatud ka Esna jõgi, mille valdavat osa on
1970. aastate maaparandustööde käigus süvendatud. Nii mõnigi lõik on
õgvendatud: juhitud endisest looduslikust sängist tehissängi. Selle
tulemuseks oli midagi mudastunud ja kinnikasvanud magistraalkraavi
sarnast. Toona oli eesmärk laiendada põllumaad ja kuivendada metsa. Ometi
ümbritsevad jõe keskjooksu siiani sood: looduslik boniteet pole
karvavõrdki muutunud. Tohutu töö ja kulu on läinud raisku.
Nüüd on plaanis jõge puhastada ja rajada veevoolu aeglustamiseks
kärestikke, et tekiks juurde kalade kudekohti. Kuigi juhtprojekti on juba
aastaid ellu viidud, tundub, et midagi märkimisväärset pole veel ära
tehtud.
Sedalaadi tööd on SA Eesti Forell kuue-seitsme aasta jooksul teinud
näiteks Vodja jõe ülemjooksul: jõkke on paigutatud sadu suuri maakive ja
sadu tonne sobiva fraktsiooniga kruusa, et voolukiirust ja jõesängi
mitmekesistada. Oleme turgutanud ka Prandi jõge: kitkunud välja vesikasve
ja nende juuremugulaid, nii et paljandus nende alla mattunud kruusane
põhi. Ülejäänud puhastustöö on teinud juba vool ise, tulemuseks on
ideaalsed forellide kudekohad.

Tervet artiklit loe ajakirjast “Eesti Loodus” 2011/06-07

Kaido Krass