Kronolaxfiske Mörrumsan projekt pärlikarpide elu- ja kudepaikade rajamiseks Mörrumi jõel Blekinges, lõuna-Rootsis.

Lõuna-Rootsis, Mörrumi jõel viidi läbi juba kaua aega planeeritud projekt, mille eesmärgiks on pakkuda ohustatud pärlikarbile Mörrumi jões paremaid ellujäämistingimusi. Projekti sihiks oli rajada rohkem elupaiku kruusa paigutamise näol piirkondadesse Hemsjö ülemise ja alumise elektrijaama vahel. Juurdepääs piirkondadesse puudub, ja seetõttu paigaldati kruusa helikopteri abil.

Sobivad piirkonnad märgiti eelnevalt ära sihtpalakatega nii, et neid saaks märgata ka suurelt kõrguselt. Kahjuks mõjutas meid vihmane ilm. Algus oli planeeritud kella 9- ks, ent kui helikopter ei saanud Jönköpingist lennuluba, pidime kannatlikult ootama paremat ilma. Kella 13-ks saabus kopterijuht Mattias Nilssonilt kauaoodatud sõnum: “Ma olen õhus.” 40 minutit hiljem oli viimaks kosta ka helikopteri põrinat.

Kokku taheti paigutada kogu piirkonda 100 kuupmeetrit kruusa. Ajaliselt oli planeeritud teha 8-10 tundi tõhusat tööd. See tuli läbi viia samal viisil nagu veekogude lupjamisel. (Veekogude lupjamine – neis piirkondades, kus Rootsi veekogudel on aluspõhjaks graniit. Lubjakivi puudumisel on veel väike happelisuse ja biogeenide puhverdusvõime, mistõttu lastakse lupja veekogusse lennukist või helikopterist. Sarnaselt nagu meil NSVL ajal põlde väetati. Eesti veekogud voolavad paesel aluspinnal ning ei vaja seetõttu lupjamist. Tõlkija märkus). Kasutati kahte kandurit. Sellal kui laadimisplatsil ühte täideti, viis helikopter teise juba märgitud paika.

Ennelõunase viivituse tõttu paistis olevat ilmne, et kasutusse tuleb varupäevana võtta ka laupäev. Kuid peale paari kopterituuri olime kõik üksmeelel, et asi kulgeb tänu erakordselt vilunud kopterijuhile märksa kiiremalt. Laadimismeeskond pidi kõvasti pingutama, et helikopteriga sammu pidada. Nad võtsid aega, kaua Mattiasel kulub lennust lennuni. Selleks oli imponeeriv 1 minut ja 49 sekundit. Samas tempos kulges töö kuni õhtuni, ning kella 20-ks oli kogu kruus paigas.

Tänapäeval on pärlikarp Euroopa Liidus looduskaitse all, ta on võetud ka Art-databankeni punasele lehele (Rootsi punane raamat) ja on vastavalt 2010.a. punasele lehele tugevasti ohustatud. Pärlikarp esitab veekogu kvaliteedile väga kõrgeid nõudeid. Mörrumi jões on juba täna väga kõrge veekvaliteet ja kui konstateeritakse pärlikarpide taasesinemist, siis tugevdab see veelgi Mörrumi jõe staatust Rootsi ühe kõige väärtuslikuma vooluveekoguna.

Pärlikarp saab suguküpseks 18-20 aasta vanuselt ja võib elada üle 100 aasta vanuseks, vanim leitud karp on olnud 256 aastat vana. Läbiviidud projektil on seetõttu nö “lõpptähtajaks” kuupäev, mis ulatub ajas väga pikka aega edasi. Teisi sõnu öeldes, meie põlvkond tegi töö ära, järgmine põlvkond näeb tulemust.

Tõlkija täiendus: Eestis on olnud tuntuimaid pärlikarbijõgesid Pärlijõgi lõuna-Eestis. Rootsi valitsuse ajal taheti luua sinna spetsiaalne pärlikompanii pärlite püüdmiseks ja vene keisrinna Katariina II ajal oli Liivimaal ametis eraldi pärliinspektor.
Magevees elava nn ebapärlikarbi (Margaritifera margaritifera) vastsed elavad ühe varajase elustaadiumi forellide ja lõhede lõpustel. Pärlikarp on säilinud Eestis veel vaid ühes jões.