2007 a. augusti alul sai võimalikuks jätkata töid Vodja jõe 640 meetrisel lõigul.

Tööde peamisteks eesmärkideks forellijõgedel on nende elutingimuste ja kudemispaikade parandamine, mis tähendab, et voolusuunajatena paigutatakse jõkke suured kivid, mille tagajärjel kiireneb vool haarates kaasa jõkke kogunenud muda. Selle tagajärjel paljastub paljudes kohtades kruusane jõepõhi ja on kohati isegi sobiv forellile kudepesade rajamiseks. Suured kivid tekitavad ka turbulentse, rikastades vett hapnikuga ja on ka varjepaikadeks forellidele.
Kuna looduslikud koelmud on suuremalt osalt hävinenud, tuleb rajada tehislikke ja väiksemate kividega kindlustada teatud kohtades ka kaldaid.

Taas sai läbitud järjekordne etapp bürokraatiamasinas ning loa saamiseks kinnistutel müttamiseks eramaadel. Üheks takistuseks oli ka vee erikasutusloa nõue, aga seegi sai lõpuks sujuvalt positiivse lõpplahenduse ja uuel 640m lõigul võis töödega algust teha. Tööde algus oli planeeritud küll juba maikuusse ning ka 60 tonni kruusa veeti Tartust kohale, mis ladustati kindlamale pinnasele, sest kevadiselt kääriv ja pehme turbamullane pinnas ei kannatanud raskeid masinaid lihtsalt välja.

Paraku venis igasuguste asjaajamiste ja tagasilöökide tõttu tööde algus pea sügiseni välja ning parata polnud midagi. Üle 300- tuhande kroonisega eelarve tuli realiseerida, kas või nui neljaks. Juba kevadel hoolitsesid Heiki ja Enn saemeestena juurde- ja ligipääsude rajamise eest puid täis kasvanud jõekaldale, mida 640m lõigul kogunes 27 tükki. Tehiskoelmu, voolusuunajate ja kaldakindlustuste kohad pani oma vaimusilmas ja jõe tingimusi arvestades ning teiste näpunäidete põhjal paberile Tauno. Arvutigraafika abil tehti sellest täiuslik skeem, et kõik, mis vette paigutamisele kuulus, ilusasti plaanil näha oleks.

Kivide vedu vältas kaks päeva ja teise päeva õhtuks olid kivid ka jões. Samuti tuuseldati kopaga pihuks ja põrmuks kaks avastatud kopratammi ja juba, järgmine päev oli ühe kopratammi kohal vabanenud veevoolu mõjul mudast paljastunud mitukümmend meetrit ilusat kruusast jõepõhja.

Lõpp hea kõik hea. 12-14 tunnised tööpäevad polnud põrmugi väsitavad teades, et taas on panus jätkusuutlikkusele antud meie jõgede kaunitarile – forellile. Tänu kividest voolusuunajatele hakkas liikuma ka kalda äärtes seisev vesi, tekkisid turbulentsid, teatud lõikudes kiirenes vool haarates kaasa muda ja tehiskoelmut olid juba uudistama tulnud forellipoisid.

Kolm nädalat hiljem kogunes 15 persooni selleks, et veel jõekaldal olevatest kividest tehiskoelmule viimane lihv anda ja seekord tööd lõppenuks lugeda. Siiski on mõned nüansid, mis hinge närivad – oleks vaid rohkem vett, et vool uhuks ära uute voolusuunajate mõjul tohutul hulgal settinud muda ja neetult palju on kobraste raielanke.

Aga kõndides veidi uuenduskuuri läbi teinud jõe ääres ja tema kaldail on tundmustes siiski määratu rahuldustunne tehtud töö üle, sest kokkuvõttes piisab ju vaid siirast soovist parendada ja edendada seda, mille pärast peaks süda valutama igal endast lugupidaval looduse- ja forellimehel, kel poleks kahju oma vabast ajast, et midagigi iseendast pühendada ja panustada looduse ja temas esinevate koosluste tarbeks.

Kaido Krass