Maaomanik õgvendas loata Raudna jõe voolusängi

Pärsti valla Alt-Tobra talu omanik lasi Raudna jõe lookele kaevata kraavi, mis suunab vee läbi tema kodutiigi, võtmata arvesse, et jõgi on forellide kaitseala.
Sihtasutuse Eesti Forell nõukogu ja mittetulundusühingu Forellisõbrad liige Tanel Ingi avastas 2007 aasta sügisel, et Tobra silla remondi käigus on Alt-Tobra talu juures Raudna jõge õgvendatud nii, et suurem osa veest voolas läbi talu tiigi. Seoses õgvendamisega oli jõe põhiharus veevool aeglustunud.

Kui selline olukord oleks jäänud püsima, võinuks see haru paari aasta jooksul kinni kasvada ja jõeforelli kudealad hävida.

Keskkonnaministri määruse järgi ei tohi Raudna jõe lõigul Sinialliku oja suudmest Kõpu jõe suudmeni rajada uusi ja rekonstrueerida olemasolevaid paise sellises ulatuses, et veetase tõuseks ning veekogu looduslik säng ja hüdroloogine režiim muutuksid.

Forelliuurijate arvates paikneb üks jõeforelli kudemiskohti just Tobra sillast allavoolu vanas jõeharus ning kalade kudemistingimused on senisest kehvemaks muutunud.

Maaomaniku sõnul ei tehtud õgvendustöid pahatahtlikkusest vaid teadmatusest, et jõelõik kuulub jõeforelli kudemis- ja elupaikade nimistusse, mistõttu on sellel veekogu hüdroloogilist režiimi muutvad tööd keelatud.

Viljandi keskkonnateenistuse ettekirjutusega pidi maaomanik oma tiigist läbi suunatud jõelõigule rajama tammi, et vesi suunduks tagasi oma algsesse sängi. Tänaseks on ettekirjutus ka täidetud.

Ilmunud ka ajalehes „Sakala“ 10.10.2007 http://www.sakala.ajaleht.ee/101007/esileht/uudised/5029082.php

2007 a. augusti alul sai võimalikuks jätkata töid Vodja jõe 640 meetrisel lõigul.

Tööde peamisteks eesmärkideks forellijõgedel on nende elutingimuste ja kudemispaikade parandamine, mis tähendab, et voolusuunajatena paigutatakse jõkke suured kivid, mille tagajärjel kiireneb vool haarates kaasa jõkke kogunenud muda. Selle tagajärjel paljastub paljudes kohtades kruusane jõepõhi ja on kohati isegi sobiv forellile kudepesade rajamiseks. Suured kivid tekitavad ka turbulentse, rikastades vett hapnikuga ja on ka varjepaikadeks forellidele.
Kuna looduslikud koelmud on suuremalt osalt hävinenud, tuleb rajada tehislikke ja väiksemate kividega kindlustada teatud kohtades ka kaldaid.

Taas sai läbitud järjekordne etapp bürokraatiamasinas ning loa saamiseks kinnistutel müttamiseks eramaadel. Üheks takistuseks oli ka vee erikasutusloa nõue, aga seegi sai lõpuks sujuvalt positiivse lõpplahenduse ja uuel 640m lõigul võis töödega algust teha. Tööde algus oli planeeritud küll juba maikuusse ning ka 60 tonni kruusa veeti Tartust kohale, mis ladustati kindlamale pinnasele, sest kevadiselt kääriv ja pehme turbamullane pinnas ei kannatanud raskeid masinaid lihtsalt välja.

Paraku venis igasuguste asjaajamiste ja tagasilöökide tõttu tööde algus pea sügiseni välja ning parata polnud midagi. Üle 300- tuhande kroonisega eelarve tuli realiseerida, kas või nui neljaks. Juba kevadel hoolitsesid Heiki ja Enn saemeestena juurde- ja ligipääsude rajamise eest puid täis kasvanud jõekaldale, mida 640m lõigul kogunes 27 tükki. Tehiskoelmu, voolusuunajate ja kaldakindlustuste kohad pani oma vaimusilmas ja jõe tingimusi arvestades ning teiste näpunäidete põhjal paberile Tauno. Arvutigraafika abil tehti sellest täiuslik skeem, et kõik, mis vette paigutamisele kuulus, ilusasti plaanil näha oleks.

Kivide vedu vältas kaks päeva ja teise päeva õhtuks olid kivid ka jões. Samuti tuuseldati kopaga pihuks ja põrmuks kaks avastatud kopratammi ja juba, järgmine päev oli ühe kopratammi kohal vabanenud veevoolu mõjul mudast paljastunud mitukümmend meetrit ilusat kruusast jõepõhja.

Lõpp hea kõik hea. 12-14 tunnised tööpäevad polnud põrmugi väsitavad teades, et taas on panus jätkusuutlikkusele antud meie jõgede kaunitarile – forellile. Tänu kividest voolusuunajatele hakkas liikuma ka kalda äärtes seisev vesi, tekkisid turbulentsid, teatud lõikudes kiirenes vool haarates kaasa muda ja tehiskoelmut olid juba uudistama tulnud forellipoisid.

Kolm nädalat hiljem kogunes 15 persooni selleks, et veel jõekaldal olevatest kividest tehiskoelmule viimane lihv anda ja seekord tööd lõppenuks lugeda. Siiski on mõned nüansid, mis hinge närivad – oleks vaid rohkem vett, et vool uhuks ära uute voolusuunajate mõjul tohutul hulgal settinud muda ja neetult palju on kobraste raielanke.

Aga kõndides veidi uuenduskuuri läbi teinud jõe ääres ja tema kaldail on tundmustes siiski määratu rahuldustunne tehtud töö üle, sest kokkuvõttes piisab ju vaid siirast soovist parendada ja edendada seda, mille pärast peaks süda valutama igal endast lugupidaval looduse- ja forellimehel, kel poleks kahju oma vabast ajast, et midagigi iseendast pühendada ja panustada looduse ja temas esinevate koosluste tarbeks.

Kaido Krass

3. märtsil 2007 loodi Forellisõprade MTÜ

Võimaldamaks huvilistel ühineda kalavete paremaks muutmise nimel, loodi 2007 aasta aprillis SA Eesti Forell juurde Forellisõprade MTÜ.
Sihtasutus Eesti Forell nägi ilmavalgust 23. veebruaril 2004 Paides ning ametlikult registreeriti see Äriregistris 26. märtsil 2004. Asutajaid oli 18 ja see arv on jääv, sest ühendusse pole võimalik ka parima tahtmise juures uusi liikmeid värvata. Nimelt peab seaduse kohaselt olema sihtasutusel peale asutajate juhatus ja nõukogu ning võib olla ka töötajaid, ei saa aga olla liikmeid kui selliseid.

Igas kvartalis on Eesti erinevates paikades peetud ümarlaudu ning alates asutamisest on antud küllaltki tõhus panus lõhilaste hüvanguks peamiselt Järvamaa forellijõgedel. Asutajaid ning tegevuses kaasalööjaid on nii Tallinnast, Tartust, Jõgevalt, Viljandist, Võrumaalt, Virumaalt kui Paidest. Senistest suurematest ettevõtmistest tasub ära märkida iga-aastased koelmutalgud ning 2005. aastal alanud suurejoonelise projekti elluviimine, mis jätkus veel mitmeid aastaid (rahastajaks Keskkonnainvesteeringute Keskus). Osaletud on lõhemaimude rasvauimede lõikamisel Põlulas ning ühenduse juhtkonnast on keegi alati viibinud ka mõnel kõrgematasemelisel lõhilasi ja nende elupaiku puudutanud arutelul, kalapüügi eeskirjade-määruste korrigeerimisel jm. Tulevikus on kavas luua uusi kohalikke sugukarju, aidata kaasa järelvalve tõhususele ning jätkata vanade looduslike koelmute elluäratamise, kunstkoelmute rajamisega jm.

Asjast huvitatuid, kes sooviksid SA EF-ga kampa lüüa, on tänaseks päevavalgele ilmunud paljudest regioonidest, ent paraku, nagu ülal juba mainitud sai, on SA EF-ga liitumine juriidiliselt võimatu. Seetõttu hakkas mõte liikuma niisuguse organisatsiooni loomise suunas, mis avaks ametlikult rohelise tee liitumiseks ka kõigile neile, kes hääbuvaid jõeforellipopulatsioone oma nõu ja jõuga taas jalule aidata sooviksid.

Nii panidki kaks SA EF asutajaliiget, Raul Pihu ja Ahti Laasik Tartust, teiste liikmete mahitamisel oma õla alla Forellisõprade MTÜ loomisel, mille asutamisleping sõlmiti 3. märtsil 2007 Viljandis. Liikmeteks astujate arv on FS MTÜ puhul piiramatu, kusjuures vaja on vaid siirast põhjendust, miks isik soovib astuda FS MTÜ-sse ja kinnitust, et ta aktsepteerib ja järgib ühingu tegevuspõhimõtteid. Vaja pole isegi kellegi teise soovitust, sest kõige parem soovitus on ikkagi konkreetne persoon ise.

Forellisõprade MTÜ eesmärkideks on tegeleda loodushoiuga, kalapüügi kui spordiala ja aktiivse puhkamise vormi propageerimise ja kalapüügikultuuri edendamisega; Eesti lõhilaste elupaigaks olevate veekogude hea ökoloogilise seisundi saavutamisele kaasaaitamise ja veekogude heaperemeheliku ja jätkusuutliku majandamisega; röövpüügi vastu võitlemise ja kalavarude suurendamisega ning veekogusid ja kalapüüki käsitleva seadusandluse parandamisele kaasaaitamisega. Oma põhiõiguste kõrval on Forellisõprade MTÜ liige muuhulgas kohustatud järgima ka kõiki Eestis kehtivaid keskkonnaalaseid jm õigusakte. Forellisõprade MTÜ plaanitakse sarnaselt SA EF-ga registreerida maksusoodustusega MTÜ-de ja SA-de registris, mis võimaldab annetustelt tulumaksu tagasi saada. Liikme- ja sisseastumismaks on mõlemad 200 krooni.

Niisiis on tegemist eelkõige selliste inimeste ühendusega, kes soovivad kalavete paremaks muutmisel midagi tõepoolest ise ära teha, kes soovivad oma kuuluvusega näidata oma eetilist ja ausale kalapüügile suunatud meelt ning kes tahavad osaleda killukese ajaloo tegemisel. Sellistele inimestele on tegemist küll – nii organisaatori kui lihtsa labidamehena, nii ideede generaatori kui ressursside toojana ja miks mitte ka niisama pingevabalt kaasalööjana. Vahest võetakse korraldada ka mõni klubielu ilmestav võistlus, aga igal juhul saab ühisüritustel kogemusi vahetada ning mõnusalt looduses aega veeta.

Niisiis, härrased punase kala sõbrad – kindlasti on forelliküttide hulgas neid, kes ainult ei targuta ega kritiseeri ega taha ainult täpilist kala kotti saada, vaid on nõus forellipopulatsiooni hüvanguks ka käsi külge lööma. Praegu on oma tõsise huvitatuse üles näitamiseks kõige paslikum aeg.

Asjast huvitatuile:
Forellisõprade Mittetulundusühing Mõisavahe 35-112, Tartu 50708
Reg. nr. 80248702
SEB EÜP a/a 10220069735018
[email protected]

Kaido Krass